kolmapäev, 6. aprill 2016

K...O...L...M...A...P...Ä...E...V...

Siin ma siis nüüd olen. Ootamas. Ei te millal munad tulevad. Lühikesed laused mul. Ah, mis ma jandin. Olen surmväsinud! Öösel ei saanud kõhuvalu pärast natuke aega magada.

Aga hea on see, et meil jäi kaks tundi ära! Lihtsa tehte abil (7-2=5) saate teada, et mul oli viis tundi. See ei tundu numbrites suur arv, aga ajas on see küll nii. Seega oleks ma pidanud jõudma rohkem oma linnukesi jälgida. Seda ma jõudsingi, lihtsalt midagi huvitavat pole kirjutada.

Ikka passivad pesakasti ees ja sees. Sisse ei taha vaadata, sest muidu tõmban Linda usaldusele kriipsu peale. Usaldus: Linda oma. Ei taha oma head žanssi ära rikkuda.

Mäletan veel kui eelmisel aastal vanemad kindla "ei" papagoipoegadest rääkimisel ütlesid. Nüüd kui, nad armatsema hakkasid leebus ema ja ta rääkis ka isa ära. Ja nüüd, kui aeg käes ja pesakast puuriukse ees on vaja veel ainult oodata. See võtab nii kaua aega, et sure või ära.

Loodetavasti homme midagi muutub. Hea on vähemalt see, et Linda sellele tähelepanu pöörab.

Kui keegi sab endale viirpapagoisid võtta, siis kommenteerige seda postitust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar